Miks loosid ja kingikampaaniad tunduvad jõulude ajal nii ahvatlevad

SISUTURUNDUS

Detsembris muutub ostlemine kuidagi teistsuguseks. Ka inimene, kes muul ajal võtab rahulikult, hakkab vaatama “ainult täna” silte ja lõpu-eeliseid. Asi ei ole selles, et kõik järsku naiivseks muutuvad. Pühade ajal on peas korraga rohkem tausta: kinkide nimekiri, toidulaud, külla sõidud ja soov teha kellelegi rõõmu.

Looside ja kampaaniate puhul ei tõmba ainult võit. Tõmbab tunne, et äkki saab väikse pingutusega midagi paremat. Sama hetkeline elevus tekib ka siis, kui Selveri või Prisma jõulukataloogis on “viimane võimalus”, või kui Eesti Loto Eurojackpoti jackpot on tavapärasest suurem. Need on erinevad asjad, aga emotsioon töötab sarnaselt.

Kus kampaaniad kõige tugevamalt pihta saavad

Kõige lihtsam on mõjutada inimest, kes juba otsustab. Kui kingid on veel valimata ja aeg surub, tundub iga soodustus nagu abi. Euronicsi “jõuluhitt” kõlab turvaliselt, Kaubamaja “kinginädal” jätab mulje, et valik on justkui juba tehtud, ja Apollo lettide juures tekib tunne, et raamat “peab” kaasa tulema.

Sama loogika liigub ka digikanalitesse. Kui detsembri õhtul kerib sotsiaalmeediat, hüppavad ette boonused, loosimised ja “tasuta keerutused”, mis lubavad kiiret elamust. Kui kampaaniad viivad mõtte ka netimängudeni, aitab enne selgust saada leht Kasiinod Eestis, sest sealt leiab koondatud info mänguvaliku, boonuste ja maksevõimaluste kohta ilma, et peaks ükshaaval kõike läbi klõpsima. Selline kiire taustakontroll hoiab ära olukorra, kus otsus sünnib ainult hetkest ja tujust.

Oluline on üks väike detail. Pühade ajal otsitakse sageli “lihtsat rõõmu”, sest energiat on vähem. Kampaaniad pakuvad seda rõõmu valmis kujul, ilma ettevalmistuseta.

Väikesed nipid, mis panevad “kohe tegutsema”

Kampaania ei pea olema agressiivne, et mõjuda. Piisab mõnest sõnast, mis tekitab tempo. “Piiratud kogus” surub otsuse kiiremaks, “ainult täna” lõikab ära mõtlemisaja, “osta kaks, saad ühe” paneb ostukorvi paisuma.

Jõulude ajal lisandub veel üks kiht. Inimene ei osta ainult endale, vaid ka teistele. Kui kingisaaja on silme ees, tundub hinnavahe väiksem ja “tasub ära” lause tuleb kergemini. Siin aitab vaadata mitte ainult soodustust, vaid ka seda, kas asi jõuab päriselt kasutusse.

Hea harjutus on võtta üks konkreetne olukord. Kui Rimi kassa juures on šokolaad “-40%”, tasub korraks mõelda, kas see on kingi osa või lihtsalt lisa. Kui see on lisa, siis “odav lisa” kipub korduma viis korda järjest.

Raha läheb käest mitte ühe ostuga, vaid seeriaga

Pühade-eelne stress ei tee suuri vigu, ta teeb palju väikseid. Üks väike kink kontorisse, üks lisakaunistus, üks “lõpuks ju jõulud” õhtusöök. Kui need asjad ei ole kuskil koos, tunduvad nad eraldi süütud. Alles jaanuaris tekib hetk, kus konto ei vasta mälule.

Kõige praktilisem abi on lihtne ja konkreetne eelarve, mis jagab pühad kolmeks-neljaks reale ja annab piirid ette. See ei pea olema tabel ega äpp. Piisab, kui kirja läheb summa kinkidele, toidule ja sõitudele.

Enne kui need piirid paika saavad, aitab üks lühike kontrollnimekiri, mis sobib igale detsembri nädalale:

• Kingid. Kes on nimekirjas ja kui palju igaühe peale läheb.
• Laud. Mis ostetakse ette ja mis jäetakse viimasele päevale.
• Sõidud. Kütus, piletid, parkimine, väikesed peatusekohad.
• Meelelahutus. Üks-kaks õhtut, millele on raha planeeritud.

Pärast sellist nimekirja muutuvad otsused rahulikumaks. Kulud ei kao, aga nad muutuvad nähtavaks. Kui midagi kasvab liiga suureks, on seda lihtsam pidurdada.

Loos ja kingikampaania ei ole sama, aga tunne on sarnane

Loosi puhul ostetakse võimalust. Kingikampaania puhul ostetakse asi, millele lisatakse “midagi juurde”. Mõlemad kasutavad ettekujutust, et väike samm annab suurema tulemuse. Seepärast kipuvad need kaks detsembris ka kokku jooksma: ostad kingi ja saad loosipileti, teed ostu ja saad “tasuta” punkti, täidad korvi ja avad üllatuse.

Siin aitab endale panna ette kolm lihtsat küsimust, mis võtavad pinget maha. Need küsimused ei keela midagi, nad lihtsalt aeglustavad natuke:

• Kas see ost oleks tehtud ka siis, kui loosimist ei oleks.
• Kas “kingi juurde” sobib inimesele või jääb sahtlisse.
• Kas tingimused on selged, eriti kui mängus on boonus või tasuta osalus.

Kui need kolm küsimust saavad vastuse, kaob suur osa udust. Otsus jääb endiselt sinu kätte, ainult ilma detsembri kiirustamiseta. Ka loosipilet võib siis olla lihtsalt väike lisalõbu, mitte “äkki päästab olukorra” plaan.

Rahulik valik jätab pühadest parema maitse

Pühade mõte ei ole võita, vaid olla kohal. Sellepärast tasub hoida kampaaniad oma kohale. Nad võivad olla hea abimees, kui ost on niikuinii vajalik ja piirid on paigas. Nad muutuvad tüütuks siis, kui nad hakkavad juhtima päeva.

Hea lõpptulemus on üllatavalt lihtne. Kingid on olemas, laud on tehtud, ja jaanuaris ei ole tunnet, et detsember “sõitis üle”. Kui kampaania tundub liiga magus, piisab sageli ühest pausist, ühest võrdlusest ja ühest reaalsest numbrist, mis tuletab meelde, mis mahub pühadesse päriselt.