Milliseid seemneid külvata kevadel, suvel ja sügisel?
Edukas aiandushooaeg ei piirdu ühe kevadise külvipäevaga. Sobivaid taimi saab külvata peaaegu kogu kasvuperioodi jooksul, kui arvestada nende idanemistemperatuuri, kasvukiirust ja külmataluvust. Kevadel alustatakse sageli pikema kasvuajaga kultuuridest, suvel tehakse korduskülve ning sügisel kasvatatakse kiirekasvulisi lehtköögivilju või valmistatakse peenar ette järgmiseks hooajaks. Täpne külviaeg sõltub siiski ilmast, kasvukohast ja valitud sordist.
Varakevadel algab külv sageli toas
Pika kasvuajaga soojalembesed taimed tuleb Eesti tingimustes tavaliselt ette kasvatada. Varakevadel külvatakse siseruumides tomatit, paprikat, baklažaani, porrulauku ja sellerit. Liiga varajane külv ei anna alati paremat tulemust, sest vähese valguse käes võivad taimed venida, muutuda nõrgaks ja vajada enne õue istutamist mitu korda ümberistutamist.
Seemnepakendilt tuleks kontrollida, mitu nädalat vajab taim külvist istutamiseni. Tomatid kasvavad üldjuhul kiiremini kui paprika või seller, mistõttu ei pea kõiki kultuure külvama samal päeval. Nojuse valikus on tomati-, paprika-, baklažaani-, sibula-, porrulaugu- ja selleriseemneid, mille seast saab valida nii kasvuhoonesse kui ka avamaale sobivaid sorte.
Esimesed külvid avamaale
Kui muld on tahenenud ja seda saab harida, võib alustada jahedust taluvate köögiviljade külvamisega. Varaste külvide hulka kuuluvad redis, salat, spinat, hernes, porgand, till ja petersell. Need kultuurid ei vaja idanemiseks sama sooja mulda nagu kurk või kõrvits, kuid väga märga ja külma peenart ei tohiks kiirustades külvata.
Külvikoht tuleb umbrohust puhastada, kobestada ja tasandada. Väikesed seemned külvatakse madalamale, suuremad sügavamale, järgides pakendil esitatud juhiseid. Porgand ja petersell võivad idaneda aeglaselt, mistõttu peab peenra pind selle aja jooksul püsima ühtlaselt niiske. Salatit ja redist tasub külvata väiksemate kogustena mitmel korral, et kogu saak ei valmiks korraga. Jahedat aega eelistavate kultuuridega alustatakse tavaliselt enne suvekuumuse saabumist.
Hiliskevadel külvatakse soojalembesed taimed
Kurgi, oa, kõrvitsa ja suvikõrvitsa seemned vajavad sooja mulda. Liiga varane külv võib lõppeda seemnete mädanemise või väga aeglase tärkamisega. Avamaale tasub need külvata alles siis, kui tugevate öökülmade oht on möödunud ja maapind jõudnud soojeneda.
Külmas piirkonnas või varasema saagi saamiseks võib kurgid ja kõrvitsalised ette kasvatada. Neid ei ole siiski mõistlik külvata liiga vara, sest noored taimed kasvavad kiiresti ning taluvad juurte häirimist halvemini kui näiteks tomatid. Nojuse köögiviljaseemnete valikus leidub kurke, suvikõrvitsaid, kõrvitsaid, ube, kapsaid, peete ja teisi eri kasvutingimusteks mõeldud kultuure.
Suvine külv pikendab saagiaega
Suvel ei ole külviperiood veel lõppenud. Pärast varase redise, spinati, herne või salati koristamist saab vabale kohale külvata uue kultuuri. Sobivad kiirekasvulised salatid, rukola, till, redis ja mõned spinatisordid. Kesksuvel võib külvata ka sügiseseks saagiks mõeldud peeti, kaalikat, naerist või teisi lühema kasvuajaga juurvilju, kui sordikirjeldus ja kohaliku sügise pikkus seda võimaldavad.
Enne korduskülvi tuleb arvestada päevade arvuga, mis jääb tõenäoliste sügiskülmadeni. Seemnepakendil märgitud valmimisaeg algab enamasti tärkamisest, mitte külvamise päevast, seega tuleb lisada ka idanemiseks kuluv aeg. Kesksuvel külvatud taimed vajavad idanemise ajal hoolikat kastmist, sest pealmine mullakiht kuivab kiiresti.
Kui soovitakse seemneid osta veebist, tasub koostada nimekiri kogu hooajaks, mitte ainult kevadeks. Nojuse e-poest saab valida köögivilja-, maitsetaime- ja lilleseemneid, sealhulgas maheseemneid ning lindile paigutatud seemneid. Seemnelint aitab säilitada ühtlasemaid vahesid ja võib vähendada hilisemat harvendamist.
Mida külvata suve lõpus ja sügisel?
Suve lõpus võib taas külvata jahedamat ilma eelistavaid lehtköögivilju. Rukola, redis, salat ja spinat arenevad mõõduka temperatuuriga sageli paremini kui kesksuvises kuumuses. Saagi valmimiseks tuleks valida kiirekasvulised sordid ning vajaduse korral kaitsta taimi külmade ööde eest kattelooriga.
Sügisel saab tühjaks jäänud peenrale külvata ka haljasväetistaimi. Need katavad mullapinna, vähendavad toitainete väljauhtumist ja annavad mulda hiljem orgaanilist ainet. Külviaeg tuleb valida nii, et taimed jõuaksid enne püsivaid külmi piisavalt kasvada.
Mõne külmakindla kultuuri seemneid saab külvata hilissügisel talikülvina, kuid selle meetodi puhul ei tohi seemned enne talve idaneda. Külv tehakse külmunud või vahetult külmuvale pinnasele ning sobivad ainult selliseks kasvatamiseks soovitatud sordid. Liiga vara tehtud talikülv võib sooja sügise ajal tärgata ja hiljem hävida.
Külvikalender ei asenda pakendi juhiseid
Üldine hooajaline jaotus aitab töid kavandada, kuid iga sordi vajadused võivad erineda. Sama köögivilja varajane ja hiline sort ei pruugi sobida ühele külviajale. Arvestada tuleb ka sellega, kas taim kasvab avamaal, kasvuhoones, rõdul või aknalaual.
Kõige praktilisem on jagada seemned kolme rühma: ette kasvatatavad, kevadel otse peenrale külvatavad ning suviseks korduskülviks sobivad kultuurid. Nii saab peenraid järk-järgult täita ja kasutada sama kasvupinda ühe hooaja jooksul mitu korda. Läbimõeldud külviplaan aitab vältida olukorda, kus kõik köögiviljad valmivad korraga või osa peenrast jääb pärast varase saagi koristamist tühjaks.
