Silmad väsivad kiiresti – 5 harjumust, mis aitavad ekraani taga

SISUTURUNDUS

Silmade väsimus ei tule tavaliselt ühest suurest veast, vaid väikestest asjadest, mis korduvad iga päev. Pikk koosolek, mitu tundi tabelite taga või õhtune sarjamaraton võivad anda sama tunde. Silmad kipitavad, pilt ujub veidi, pea muutub raskeks ja lõpuks tahetakse ainult silmi hõõruda.

Paljud püüavad lahendada seda ainult prillidega, kuigi tihti on põhjus rütmis. Pilgutatakse vähem, istutakse liiga lähedal ja valgus on vale. Kui ekraaniaeg venib, aitavad kõige paremini lihtsad harjumused, mis ei nõua erivarustust.

Ekraaniaeg ei tule ainult tööst

Silmad saavad koormust ka meelelahutusest, sest seal kipub tähelepanu kauem kinni jääma. Võistlusülekanne, pikk YouTube’i playlist või hiline scrollimine annavad sama pinget kui töö. Ka veebimängud ja kasiinolehed on ekraanid, kus pilk püsib paigal ja pilgutamine jääb tagaplaanile.

Kui huvi on suurem valik ja tahetakse võrrelda, sobib Valismaa-kasiino teemaline ülevaade, sest see koondab põhireeglid ja turvalisuse küsimused ühte kohta. Selline lugemine ei pea olema osa õhtust, vaid pigem taust teadlikule valikule. Silmade jaoks loeb aga see, et ekraani vaadatakse samamoodi, ükskõik mis lehel.

Siin aitavad viis harjumust, mida saab kasutada nii tööl kui kodus. Need on praktilised ja sobivad ka siis, kui ajakava on tihe. Igaüks neist vähendab ühte konkreetset väsimuse põhjust.

Harjumus 1: pausid, mis päriselt taastavad

Paus ei tähenda telefoni võtmist ja teise ekraani vaatamist. Silm vajab hetke, kus fookus läheb kaugusele ja pilk liigub vabalt. Kõige lihtsam on seada paus tööprotsessi sisse, mitte loota tahtejõule.

Hea rütm on 20 minuti järel lühike pilgupuhkus ja kord tunnis püsti tõusmine. Kui on avatud mitu akent, kipub aeg kaduma, seega aitab timer. Mõni kasutab telefoni äratust, teisele sobib arvuti kalender.

Pauside jaoks sobib lihtne mini-nimekiri:

• Vaata aknast välja või koridori lõppu vähemalt 20 sekundit.
• Tee 10 aeglast pilgutust, kuni silm muutub niiskemaks.
• Siruta kaela ja õlgu, sest pinge kandub sageli silmaümbrusse.
• Joo paar lonksu vett, sest kuivus tekib kiiremini kui arvatakse.
• Enne ekraani naasmist tee üks sügav hingamine, et tempo maha võtta.

Pärast pausi on oluline tulla tagasi ühe ülesande juurde. Kui kohe avatakse kümme vahekaarti, läheb pinge uuesti üles. Rütm peab jääma lihtsaks, muidu see ei püsi.

Harjumus 2: õige kaugus ja ekraani asend

Kõige sagedasem viga on liiga väike kaugus, eriti sülearvutiga. Kui ekraan on näole liiga lähedal, pingutab silm pidevalt lähifookust. Mõne aja pärast tekib tunne, nagu silmad oleksid “kanged”.

Hea orientiir on käsivarre pikkune kaugus ja see, et ekraani ülemine serv jääks veidi silmajoonest allapoole. Sülearvuti puhul aitab lihtne nipp: tõsta arvuti raamatute peale ja kasuta eraldi klaviatuuri. Kui seda ei ole, sobib kasvõi madal karp, et ekraan kõrgemale saada.

Ka tekstisuurus loeb rohkem kui arvatakse. Kui peab kissitama, on koormus automaatselt suurem. Mõistlik on tõsta fondi ja kasutada 125-150% suurendust, eriti tabelites.

Harjumus 3: valgus, mis ei hakka silmaga võistlema

Vale valgus tähendab tavaliselt kas liiga pimedat tuba või liiga teravat lampi. Kui ekraan on ainus valgusallikas, väsib silm kiiremini. Kui laualamp särab otse silma, tekib peavalu ja pilk hakkab “põrkama”.

Tööks sobib ühtlane üldvalgus ja ekraani lähedal pehmem lisavalgus. Päeval aitab, kui töökoht on akna kõrval, aga ekraan ei peegelda otsest päikest. Õhtul tasub vähendada külma valgust ja panna ekraanil soojem toon, eriti kella üheksast alates.

Kui kodus on tugev konditsioneer või kuiv õhk, siis suureneb ebamugavus. Lihtne õhuniisutaja või märg rätik radiaatoril võib anda üllatavalt hea vahe. Silmad kuivavad kiiremini, kui õhk “tõmbab”.

Harjumus 4: pilgutamine ja kuiv silm, millest sageli ei saada aru

Kui inimene loeb või keskendub, pilgutab ta vähem. See on normaalne, aga tagajärg on kuivus ja kraapiv tunne. Paljud arvavad, et silm on väsinud, kuigi tegelikult on pind kuiv.

Kuiva silma puhul ei ole alati asi pisarate hulgas, vaid kvaliteedis ja kihis. Oluline on pisarakile ning see, et see püsiks ühtlane. Kui pilgutamine katkeb, muutub pind ebaühtlaseks ja nägemine võib hetkeks hägustuda.

Kui kipitus kordub iga päev, aitab konkreetne rutiin. Tee teadlikud pilgutused enne koosolekut ja pärast pikka e-kirja. Kui kasutatakse kunstpisaraid, vali säilitusaineteta variant, eriti sagedase kasutuse korral. Apteegis saab küsida ka geeli ööseks, kui hommikul on silm “liivane”.

Harjumus 5: õhtune taastumine ja piirid, mis töötavad

Silmad ei taastu ainult magades, vaid ka enne und. Kui kaks tundi järjest vaadata ekraani, on uni sageli pinnapealsem. Hommikul algab päev juba väsinud pilguga ja ring läheb käima.

Lihtne piir on “viimane tund ilma ereda ekraanita”. Kui see tund on liiga suur muutus, aitab väiksem samm: pane heledus madalamaks ja hoia telefon näost kaugemal. Ka prillikandjad peaksid kontrollima, kas retsept on värske, sest pingutus kasvab märkamatult.

Kui sümptomid kestavad nädalaid, tasub pöörduda spetsialisti poole. Eestis saab alustada optometristist, näiteks Instrumentariumis, või minna silmaarsti vastuvõtule Confidos või PERHis. Parem on minna varem kui hiljem, sest pidev kuivus ja pinge ei peaks saama normiks.

Need viis harjumust ei muuda elu keeruliseks, vaid teevad selle mugavamaks. Silmad saavad vähem koormust ja ekraani taga on lihtsam keskenduda. Kui rutiin on paigas, jääb energiat ka pärast tööpäeva.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!